Jumat, 14 Desember 2012

SIZMIKU



SIZMIKU (Seismic)





Saida mak Ita bo’ot  konyese    sizmiku ?
Hayooooo…………….! Sizmiku nee saida ?
Ok  diak, hau hakarak koalia ouitoan konaba sizmiku. Hanesan iha pazina jeofizika hau hateten tiha ona katak metodu jeofizika hanesan intrumentu ida nee mak uja hodi hare strutura geolojia iha rai okos nebee ita labele hare ho matan molik. Metodu nebee mak uja iha siensia jeofizika nee barak hanesan, Geoelektrik,   Gravity, Magnetiku, sizmiku no seluk-seluk tan. Maibe iha nee hau koalia konaba saida mak Sizmiku,…… Ok…!  
Sizmiku katak metodu ida istuda konaba istrutura iha rai okos liu ondas husi sizmiku. Ondas sizmiku husi nebee …..? Pergunta diak tebes……!
Ondas sismika mosu wainhira akontese rai nakadoko. Rai nakadoko husi natureza no mos bele aktividade ema nian.  Aktividade ema nian hanesan kareta halai ba mai iha dalan hamosu rai nakadoko. Harahun dinamit iha rai okos no aktividade seluk tan.
Ohhhh……Ya……depois ita identifika strutura geolojia iha rai okos oinsa ? No tamba saida mak ita halo kolen an buka strutura geolojia atu halo saida ?
Diak perguntas nebee mak kapasa los ita atu debate iha nee ….!
Atu identifika ida nee ita tenkiser manda ondas sizmiku ba rai laran depois ondas sizmiku rekorda  fila-fali sai hanesan dadus sizmiku. Liu husi dadus sizmiku nee ita halo processing no interpretasaun. Iha metodu sizmiku hare husi nia fonte fahe ba rua mak :
 Metodu aktivu no 

 Metodu pasivu

Metodu aktivu katak metodu nebee mak uja ondas sizmiku husi natureja rasik, ejemplu wainhira akontese rai nakadoko hamosu ondas sizmiku.

Segundu mak, metodu pasivu katak metodu nebee mak nia fonte kria rasik husi ema, ejemplu harahun dinamit iha rai okos, uja martelu, truck vibrator no seluk tan. Dala barak iha survei sizmiku uja metodu pasivu, karik uja metodu aktivu ita lahtene bainhira mak akonte rai nakadoko no nia fontes iha nebee.

Imj. Fonte sizmiku uja martelu

Iha fonte tenkiser iha rekorder, iha metodu sizmiku rekorder uja iha rai maran lahanesan iha be lara. Intrumentu rekordasaun nebee mak uja iha rai maran Jeofon no iha be laran uja Hidrofon.
Imj. Hidrofon
Imj. Jeofon












Tuir mai hanesan skema metodu sizmiku iha kampu :

Imj. Survu Sizmiku iha rai maran
Imj. Survei siziku iha be laran

























Depois hetan dadus sizmiku agora ita halo processing atu halo onterpretasaun. Iha interpretasaun nee ita belee identifika ita nia tarjetu nee iha kualidade ga lae. Iha ita nia tarzetu nee ita buka uma hidrokarbonetus. Karik ita hetan sistema hidrikarbonetus iha kualidade no iha duni akumulasaun hidrokarbonetus ita kontinua halo eksplorasaun.

Imj. Tarzetu






Rabu, 12 Desember 2012

FATUK


Fatuk

Liafuan fatuk laos liafuan foun ida mai ita, lor-loron ita rona no ita hare. Wainhira ita lao husi dalan/luron ita sempre hasoru fatuk nebee mak oi-oin. Maibe ita lahatene fatuk nee husi nebee no oinsa formasaun  husi fatuk nee rasik. Welll…….ho ida hau hakarak koalia uit oan konaba formasaun fatuk nee rasik no nia forma invairomentu nebee

Fatuk haensan material nebee mak kontiudu iha krosta rai. Krosta rai mak rai kulit nebee mak agora dadaun iha sama iha leten ne. Depois tuir ema matenek nain husi geologia katak fatuk zeralmente fahe oin tolu mak tuir mai nee :

 
1.    Fatuk igneo





Fatuk igneo katak faatuk nebee mak forma direitamente husi magma. Depois magma nee saida ?.................Hayo……ooo……!  OK……magma nee katak material nebee mak iha rai ho nia temperature  liu 1000 celcius.  Depois magma nee kona ita mate …..?? Laos deit  maibe ita nia isin sira nee naben hotu kedas. Wainhira sei iha rai okos ita bolu magma, kuandu sa’e ona mai rai leten bolu lava.


Lahhhhhh……………..nia sa’e mai rai leten nee liu husi nebee no tamba saida mak nia hakarak sa’e mai iha rai leten ………………..?? Hmmmmmm…………..Pergunta nebee mak kapas losss ….!

Dala barak magma nee sa’e mai iha rai leten liu husi foho vulkano no nia sulin sa’e mai rai leten tamba nia densidade ki’ik oan liu duke material nebee mak iha sorin-sorin. Magma nee nia densidade ki’ik oan tamba nia iha temperature nebee mak aas.

Diaaakkk………..wainhira magma hira nee sa’e mai rai leten ita bolu lava. Lava hira nee neneik-naneik nia temperature tun. HAhhhhh… Temperatura tun nia maran no sai hanesan fatuk igneo.

Tuir fatin formasaun  igneo fahe ba rua :

Fatuk igneo  intusiva, Fatuk igneo katak fatuk igneo nebee mak forma iha rai okos. Magma nebee mak sa’e husi rai okos ba rai leten seidauk to’o iha rai leten nia temperature tun wainhira sei iha rai okos. Depois seluk mak fatuk igneo extrusive, katak fatuk igneo nebee forma iha rai leten. 

 
 
Iha imajen leten nee fatuk basalto nee hanesan fatuk igneo extrusive no granoto hanesan fatuk igneo intrusive. Fatuk igneo basalto kaber liu duke granito, tamba tempo formasaun fatuk igneo basalto uit oan liu duke granito



2.    Fatuk sedimantares 




Formasaun fatuk sedimentares tamba prosesu erosaun, transportasun husi fatuk seluk nebee mak akumula hamutuk sai fatuk sedimentares. Fatuk sedimentares dala barak forma iha laguna, mota, no tasi laran.

3.     Fatuk metamorfosa







Fatuk metamorfosa forma husi fatuk igneo, sedimentares no mos husi fatuk sedimentares nee rasik. Wainhira fatuk hira nee mak iha temperature no prezaun entaun sei sai fali fatuk metamorfosa.